Saturday, March 8, 2008

sugude indulgentsipäev

Eestlasel on vaja tunnustust, ja tegelikult, olgem ausad, kedagi tunnustada on meil rahuvsliku omapärana ju suisa piinlik - klimp on kurgus, tammume aga jalalt jalale ja suu ei avane mitte kuiadgi. Sõim sünnib meis ja pääseb valla aga täiesti iseenesest.

Et siis ühel päeval aastas saavad mehed oma sigaduste eest ette või taha lilli tuua. Või lihtsalt naisi tubliduse eest tänada, ilma et eesti naine sellest omi (ja valesid) järeldusi tegema tõttaks, a la näiteks kui mulle meeldib see, et kena naiskolleeg mulle hommikuti naeratab, siis kord aastas võin ma talle lille viia nii, et keegi mind ligiajamises ei kahtlusta või armukese pidamises ei süüdista. Lihtsalt niisama, et talle head meelt valmistada. Muid põhjuslikke seoseid tekitamata.

Selle rahvusliku iseendasseelamise tähtpäeva oleme me tõega omaks võtnud. No las ta olla, mille poolest see Vale Tiim või Halloo Viin siis paremad on, et neid adopteerida.

Sealjuures, üks tõrvatilk meepotis on:
Mina naisena tahaksin ka üht päeva aastas, mil toredaid mehi tunnustada. Ilma liigsete sõnadeta ja kas nüüd just lille või hoopis õllega, see on iseasi. Et ma ei peaks sinna juurde miskit bla-blad mõtlema, samamoodi korraks naeratus, käesurumine või põsemusi, lill ja nii jääbki. Kohustustevabalt heasse tujju.

Heasoovimiskampaania korras meie stressirohkes vabariigis on sugudevahelised 8-nda märtsi lill-indulgentsid ühed täitsa toredad asjad :).

Sunday, March 2, 2008

kaerajaan või samba?

Hakkasin mõtlema, et kui meil on nii hädasti vaja uut Ebavere mäe puuslikku, siis, meie reliikviad on info ja avatus.

Äkki muudaks vabadusreligiooni eset ja panustaks sellesse kui objekti puusliku püstitamise asemel mingisse juba toimivasse Eesti vabduse ja tuntuse märki maailmas.

Näiteks skype võiks olla meie reliikvia - informatiivne, avatud, asjalik, sõnavabadust toetav, tasuta... et see nii ka jääks...
Mitte, et see oleks kohustuslik mõte, pigem idee illustratsioon. Rahavoog millessegi, mis ei oleks puuslik.
Reaalsest objektist rääkides, tuleks vabaduse sümbolina kõne alla Lauluväljak, sest see on minu jaoks meie tegeliku vabaduse sümbol läbi laulupidude traditsiooni ja kahe ärkamisaja. Võimsaim osa etnosest, kultuurist ja väikese rahva vastupidavusest.

Puuslik - pigem võiks venelastele žesti teha ja neile PS autentse aga 4 korda suurema koopia kinkida, Moskvasse punasele väljakule paigutamiseks. Nende vabadussambaks või nii, täpselt nagu prantslased omal ajal ameeriklastele tõrvikuga tädi läkitasid... meie kingime ju sellega Venemaale nende mälu ja vabaduse (tunnustuse). Mõnusalt irooniline idee oleks.

Milleks meile uusi tölle mille ümber sambatantsu edasi lüüa? Laulupidude traditsioon asendub ju sedamoodi pikkamööda mingi kuradi südaöise nädalase moderntatsutraditsiooniga, milles osalevad lisaks esinejaile ka erivarustuses politseinikud.

Ei taha Ebavere mäel sambat tantsida!!! Palun ausat kaerajaani.

Otseetris karupesa pealiku vormistamiselt

... käis tulevase presidendi proua kolm sammu mehest tagapool... nagu idamaade (mongoolia, hiina) muistne viisakus nõudvat - naine ei astu iialgi mehest eespool, vaid vähemalt kaks sammu taga. Küsimus, kuhu paigutada Venemaa, kas Euroopasse või mujale saab sellest pisikesest, kuid äärmiselt igapäevasest detailist oma vastuse. Samuti näitab see suletud ühiskonnale omast suhtumist. Maa, kus naiste roll tuleb 2 sammu meeste järel, kaldub miskipärast agressiivsusse. Kolhoositari ja töölisnaise väärtustamine on minevik. Vene naine on varjuke, kes demonstreerib eelkõige mehe rahakotti ja positsiooni.


Kusjuures, üks käpiknukk-kandidaatidest demonstreeris prouat, kes oma rõivastuses peegeldas äärmise kirkuse ja selgusega mongoli-tatari ikke kultuuripanust vene naiste rõivastusse, soengusse ja meiki. Vihje seegi.

Samas, Medvedjevi juhtum on minu teada vist kaasajas üks esimesi, kus eelmine riigipea määrab oma juristi riiki valitsema. Karjäärimõõtme avardumine.

Samal ajal selle eelmise riigipea suurima ja ristilöödud vaenlase juristist parem käsi sureb peagi tõelise märtrina ja igavesti noorelt õudustesse, millest ei suuda rääkida ega kirjutada keegi. Vähk, aids ja hepatiit... MIDA võim selle inimesega teha lasi!

Eriti kujundlik on tundmatu juristi mälestuseks püsitatud Medvedjevist hauasammas Vladi Miri poolt.