Hakkasin mõtlema, et kui meil on nii hädasti vaja uut Ebavere mäe puuslikku, siis, meie reliikviad on info ja avatus.
Äkki muudaks vabadusreligiooni eset ja panustaks sellesse kui objekti puusliku püstitamise asemel mingisse juba toimivasse Eesti vabduse ja tuntuse märki maailmas.
Näiteks skype võiks olla meie reliikvia - informatiivne, avatud, asjalik, sõnavabadust toetav, tasuta... et see nii ka jääks...
Mitte, et see oleks kohustuslik mõte, pigem idee illustratsioon. Rahavoog millessegi, mis ei oleks puuslik.
Reaalsest objektist rääkides, tuleks vabaduse sümbolina kõne alla Lauluväljak, sest see on minu jaoks meie tegeliku vabaduse sümbol läbi laulupidude traditsiooni ja kahe ärkamisaja. Võimsaim osa etnosest, kultuurist ja väikese rahva vastupidavusest.
Puuslik - pigem võiks venelastele žesti teha ja neile PS autentse aga 4 korda suurema koopia kinkida, Moskvasse punasele väljakule paigutamiseks. Nende vabadussambaks või nii, täpselt nagu prantslased omal ajal ameeriklastele tõrvikuga tädi läkitasid... meie kingime ju sellega Venemaale nende mälu ja vabaduse (tunnustuse). Mõnusalt irooniline idee oleks.
Milleks meile uusi tölle mille ümber sambatantsu edasi lüüa? Laulupidude traditsioon asendub ju sedamoodi pikkamööda mingi kuradi südaöise nädalase moderntatsutraditsiooniga, milles osalevad lisaks esinejaile ka erivarustuses politseinikud.
Ei taha Ebavere mäel sambat tantsida!!! Palun ausat kaerajaani.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment