Eestlasel on vaja tunnustust, ja tegelikult, olgem ausad, kedagi tunnustada on meil rahuvsliku omapärana ju suisa piinlik - klimp on kurgus, tammume aga jalalt jalale ja suu ei avane mitte kuiadgi. Sõim sünnib meis ja pääseb valla aga täiesti iseenesest.
Et siis ühel päeval aastas saavad mehed oma sigaduste eest ette või taha lilli tuua. Või lihtsalt naisi tubliduse eest tänada, ilma et eesti naine sellest omi (ja valesid) järeldusi tegema tõttaks, a la näiteks kui mulle meeldib see, et kena naiskolleeg mulle hommikuti naeratab, siis kord aastas võin ma talle lille viia nii, et keegi mind ligiajamises ei kahtlusta või armukese pidamises ei süüdista. Lihtsalt niisama, et talle head meelt valmistada. Muid põhjuslikke seoseid tekitamata.
Selle rahvusliku iseendasseelamise tähtpäeva oleme me tõega omaks võtnud. No las ta olla, mille poolest see Vale Tiim või Halloo Viin siis paremad on, et neid adopteerida.
Sealjuures, üks tõrvatilk meepotis on:
Mina naisena tahaksin ka üht päeva aastas, mil toredaid mehi tunnustada. Ilma liigsete sõnadeta ja kas nüüd just lille või hoopis õllega, see on iseasi. Et ma ei peaks sinna juurde miskit bla-blad mõtlema, samamoodi korraks naeratus, käesurumine või põsemusi, lill ja nii jääbki. Kohustustevabalt heasse tujju.
Heasoovimiskampaania korras meie stressirohkes vabariigis on sugudevahelised 8-nda märtsi lill-indulgentsid ühed täitsa toredad asjad :).
Saturday, March 8, 2008
Sunday, March 2, 2008
kaerajaan või samba?
Hakkasin mõtlema, et kui meil on nii hädasti vaja uut Ebavere mäe puuslikku, siis, meie reliikviad on info ja avatus.
Äkki muudaks vabadusreligiooni eset ja panustaks sellesse kui objekti puusliku püstitamise asemel mingisse juba toimivasse Eesti vabduse ja tuntuse märki maailmas.
Näiteks skype võiks olla meie reliikvia - informatiivne, avatud, asjalik, sõnavabadust toetav, tasuta... et see nii ka jääks...
Mitte, et see oleks kohustuslik mõte, pigem idee illustratsioon. Rahavoog millessegi, mis ei oleks puuslik.
Reaalsest objektist rääkides, tuleks vabaduse sümbolina kõne alla Lauluväljak, sest see on minu jaoks meie tegeliku vabaduse sümbol läbi laulupidude traditsiooni ja kahe ärkamisaja. Võimsaim osa etnosest, kultuurist ja väikese rahva vastupidavusest.
Puuslik - pigem võiks venelastele žesti teha ja neile PS autentse aga 4 korda suurema koopia kinkida, Moskvasse punasele väljakule paigutamiseks. Nende vabadussambaks või nii, täpselt nagu prantslased omal ajal ameeriklastele tõrvikuga tädi läkitasid... meie kingime ju sellega Venemaale nende mälu ja vabaduse (tunnustuse). Mõnusalt irooniline idee oleks.
Milleks meile uusi tölle mille ümber sambatantsu edasi lüüa? Laulupidude traditsioon asendub ju sedamoodi pikkamööda mingi kuradi südaöise nädalase moderntatsutraditsiooniga, milles osalevad lisaks esinejaile ka erivarustuses politseinikud.
Ei taha Ebavere mäel sambat tantsida!!! Palun ausat kaerajaani.
Äkki muudaks vabadusreligiooni eset ja panustaks sellesse kui objekti puusliku püstitamise asemel mingisse juba toimivasse Eesti vabduse ja tuntuse märki maailmas.
Näiteks skype võiks olla meie reliikvia - informatiivne, avatud, asjalik, sõnavabadust toetav, tasuta... et see nii ka jääks...
Mitte, et see oleks kohustuslik mõte, pigem idee illustratsioon. Rahavoog millessegi, mis ei oleks puuslik.
Reaalsest objektist rääkides, tuleks vabaduse sümbolina kõne alla Lauluväljak, sest see on minu jaoks meie tegeliku vabaduse sümbol läbi laulupidude traditsiooni ja kahe ärkamisaja. Võimsaim osa etnosest, kultuurist ja väikese rahva vastupidavusest.
Puuslik - pigem võiks venelastele žesti teha ja neile PS autentse aga 4 korda suurema koopia kinkida, Moskvasse punasele väljakule paigutamiseks. Nende vabadussambaks või nii, täpselt nagu prantslased omal ajal ameeriklastele tõrvikuga tädi läkitasid... meie kingime ju sellega Venemaale nende mälu ja vabaduse (tunnustuse). Mõnusalt irooniline idee oleks.
Milleks meile uusi tölle mille ümber sambatantsu edasi lüüa? Laulupidude traditsioon asendub ju sedamoodi pikkamööda mingi kuradi südaöise nädalase moderntatsutraditsiooniga, milles osalevad lisaks esinejaile ka erivarustuses politseinikud.
Ei taha Ebavere mäel sambat tantsida!!! Palun ausat kaerajaani.
Otseetris karupesa pealiku vormistamiselt
... käis tulevase presidendi proua kolm sammu mehest tagapool... nagu idamaade (mongoolia, hiina) muistne viisakus nõudvat - naine ei astu iialgi mehest eespool, vaid vähemalt kaks sammu taga. Küsimus, kuhu paigutada Venemaa, kas Euroopasse või mujale saab sellest pisikesest, kuid äärmiselt igapäevasest detailist oma vastuse. Samuti näitab see suletud ühiskonnale omast suhtumist. Maa, kus naiste roll tuleb 2 sammu meeste järel, kaldub miskipärast agressiivsusse. Kolhoositari ja töölisnaise väärtustamine on minevik. Vene naine on varjuke, kes demonstreerib eelkõige mehe rahakotti ja positsiooni.
Kusjuures, üks käpiknukk-kandidaatidest demonstreeris prouat, kes oma rõivastuses peegeldas äärmise kirkuse ja selgusega mongoli-tatari ikke kultuuripanust vene naiste rõivastusse, soengusse ja meiki. Vihje seegi.
Samas, Medvedjevi juhtum on minu teada vist kaasajas üks esimesi, kus eelmine riigipea määrab oma juristi riiki valitsema. Karjäärimõõtme avardumine.
Samal ajal selle eelmise riigipea suurima ja ristilöödud vaenlase juristist parem käsi sureb peagi tõelise märtrina ja igavesti noorelt õudustesse, millest ei suuda rääkida ega kirjutada keegi. Vähk, aids ja hepatiit... MIDA võim selle inimesega teha lasi!
Eriti kujundlik on tundmatu juristi mälestuseks püsitatud Medvedjevist hauasammas Vladi Miri poolt.
Kusjuures, üks käpiknukk-kandidaatidest demonstreeris prouat, kes oma rõivastuses peegeldas äärmise kirkuse ja selgusega mongoli-tatari ikke kultuuripanust vene naiste rõivastusse, soengusse ja meiki. Vihje seegi.
Samas, Medvedjevi juhtum on minu teada vist kaasajas üks esimesi, kus eelmine riigipea määrab oma juristi riiki valitsema. Karjäärimõõtme avardumine.
Samal ajal selle eelmise riigipea suurima ja ristilöödud vaenlase juristist parem käsi sureb peagi tõelise märtrina ja igavesti noorelt õudustesse, millest ei suuda rääkida ega kirjutada keegi. Vähk, aids ja hepatiit... MIDA võim selle inimesega teha lasi!
Eriti kujundlik on tundmatu juristi mälestuseks püsitatud Medvedjevist hauasammas Vladi Miri poolt.
Saturday, February 16, 2008
Ususõjad XXI sajandil
...toimuvad massimeedias ja viivad siseriiklikud kogukonnad tänavarahutusteni...
Paari aasta eest kuulutas minu mäletamist mööda iraani ajaleht välja koomiksivõistluse holokaustist. Õnneks on neis riikides suhteliselt kehvasti esindatud see etniline kogukond, kes selle konkursi peale tänavaile valguks ja poode rüüstama hakkaks, või veel, kui seal on mõni sellise rahva esindaja, on ta ju vähemalt poeomanik.
Taani päevaleht avaldas Muhamedi karikatuuri. Tänavarahutused. Moslemite kogukonnad mässavad.
Antud juhul on vanal Euroopal siiski midagi ka mikihiireusku multikultuuride maalt - USA'st õppida. Sealne multirahvuslik ja -keelne kogukond suudab omavahel siiski aktsepteerida, et on olemas religioon ning see on midagi, mis on ühe konkreetse etnilise grupi jaoks püha ja eristab neid teisest rahvusgrupist, seega ei ole mõeldud alavääristamiseks ja ilkumiseks.
Pühade asjade üle, eriti kui need ei ole meie endi jaoks pühad, ei ole mõtet ilkuda. Selline ilkumine ja alavääristamine on muuhulgas olnud 100% omane ristisõdijatele, õhtumaade kultuuriloojatele, kes muuhulgas lõid puruks Ebavere mäe puuslikud. Antud juhul löödi sõnavabaduse egiidi all puruks järjekordne puuslik. Milleks, ma küsin, milleks?
Sõnavabadus ei ole minu meelest nulltolerants, mis võimaldab valimatult kõige ja kõigi üle irvitada. (Mitte, et mulle ei meeldiks Monty Python, mis näitab kujukalt, et meil endil on piisavalt omi, kristlikke puuslikke, mille üle nalja heita). Täpselt samamoodi ei ole imho kunst pelk võime purki sittuda ja see galeriisse vaatlemiseks paigutada.
Muhamedi karikatuur on sama, mis meie esiisade purukslöödud puuslikud. See, kui ühel etnosel puudub oma tabu ei tähenda, et nad peaksid ette võtma teiste etnoste tabude lammutamise, sest see viimane just ongi ususõdade algus. Kas ühe karikaturisti egoboost ja ühe ajalehe juhmivõitu ja vigaselt koostatud lakmustest peavad saama alguseks ususõdadele. Kas eestlased eesotsas Rein Helmega peavad sellegi idiootsusega kaasa lippama, unustades selle, kust vallutuskäigult Taani oma lipu sai...
Globaliseerumine tähendab kooseksisteerimist, mitte uusi ususõdu, imho. Ususõdade ajastu võiks ükskord ometi mööda saada. Sõnavabadus oleks selle asjaolu möönmine, mitte pime pasarahe suvalise pühakoja või pühakirja suunas. Selleks et maailm saaks valgustatuks, peaks seda valgustust pimedama poole peal suurendama, selleks et õpetada, peaks õpetaja olema eeskujuks ja tekitama austust, ka siis kui ta õpilase vaateid ei jaga. Näiteks selleks, et moslem mõistaks hinnata Rushdiet, peaks ta enne tundma meie kultuuri. Seda huvi aga ei tekigi, kui
maailm hetkel kampaaniate korras kultuuride võõrandumist propageerib. Mis vahe on Rushdie värssidel ja Taani päevalehe karikatuuril? Rushdiet loeb see, kes raamatu võtab, ja selleks et võtta, peab sellest raamatust enne midagi teadma. Raamatu võib ka avamata jätta või seda ignoreerida. Päevalehest vastu vaatav kujund on aga palju võimsam visuaalne kujund. Mis vahe on sellel, kui kusagil keegi sosistab, et ta ei pea sinust eriti lugu, või sellel, kui keset linna peaväljakut, kõige rahvarohkemal ajal laval virutatakse sulle valju kisa saatel vastu vahtimist kõrvakiil. Umbes samasugune vahe on raamatul ja karikatuuril...
Massiteabel on kaasajal kahtlemata kõige suurem inimeste mõjutamise võim, seega iga võimu kasutamisse tuleb suhtuda tõsise vastutustundega. Me ei saa välja naerda fanatismi, kui me tahame fanaatikute kõrval rahulikult elada.
Nalja kui sellist, vabandage väga, saab aga teha palju peenemal moel kui jalaga tagumikku ja koogiga pähe.
Paari aasta eest kuulutas minu mäletamist mööda iraani ajaleht välja koomiksivõistluse holokaustist. Õnneks on neis riikides suhteliselt kehvasti esindatud see etniline kogukond, kes selle konkursi peale tänavaile valguks ja poode rüüstama hakkaks, või veel, kui seal on mõni sellise rahva esindaja, on ta ju vähemalt poeomanik.
Taani päevaleht avaldas Muhamedi karikatuuri. Tänavarahutused. Moslemite kogukonnad mässavad.
Antud juhul on vanal Euroopal siiski midagi ka mikihiireusku multikultuuride maalt - USA'st õppida. Sealne multirahvuslik ja -keelne kogukond suudab omavahel siiski aktsepteerida, et on olemas religioon ning see on midagi, mis on ühe konkreetse etnilise grupi jaoks püha ja eristab neid teisest rahvusgrupist, seega ei ole mõeldud alavääristamiseks ja ilkumiseks.
Pühade asjade üle, eriti kui need ei ole meie endi jaoks pühad, ei ole mõtet ilkuda. Selline ilkumine ja alavääristamine on muuhulgas olnud 100% omane ristisõdijatele, õhtumaade kultuuriloojatele, kes muuhulgas lõid puruks Ebavere mäe puuslikud. Antud juhul löödi sõnavabaduse egiidi all puruks järjekordne puuslik. Milleks, ma küsin, milleks?
Sõnavabadus ei ole minu meelest nulltolerants, mis võimaldab valimatult kõige ja kõigi üle irvitada. (Mitte, et mulle ei meeldiks Monty Python, mis näitab kujukalt, et meil endil on piisavalt omi, kristlikke puuslikke, mille üle nalja heita). Täpselt samamoodi ei ole imho kunst pelk võime purki sittuda ja see galeriisse vaatlemiseks paigutada.
Muhamedi karikatuur on sama, mis meie esiisade purukslöödud puuslikud. See, kui ühel etnosel puudub oma tabu ei tähenda, et nad peaksid ette võtma teiste etnoste tabude lammutamise, sest see viimane just ongi ususõdade algus. Kas ühe karikaturisti egoboost ja ühe ajalehe juhmivõitu ja vigaselt koostatud lakmustest peavad saama alguseks ususõdadele. Kas eestlased eesotsas Rein Helmega peavad sellegi idiootsusega kaasa lippama, unustades selle, kust vallutuskäigult Taani oma lipu sai...
Globaliseerumine tähendab kooseksisteerimist, mitte uusi ususõdu, imho. Ususõdade ajastu võiks ükskord ometi mööda saada. Sõnavabadus oleks selle asjaolu möönmine, mitte pime pasarahe suvalise pühakoja või pühakirja suunas. Selleks et maailm saaks valgustatuks, peaks seda valgustust pimedama poole peal suurendama, selleks et õpetada, peaks õpetaja olema eeskujuks ja tekitama austust, ka siis kui ta õpilase vaateid ei jaga. Näiteks selleks, et moslem mõistaks hinnata Rushdiet, peaks ta enne tundma meie kultuuri. Seda huvi aga ei tekigi, kui
maailm hetkel kampaaniate korras kultuuride võõrandumist propageerib. Mis vahe on Rushdie värssidel ja Taani päevalehe karikatuuril? Rushdiet loeb see, kes raamatu võtab, ja selleks et võtta, peab sellest raamatust enne midagi teadma. Raamatu võib ka avamata jätta või seda ignoreerida. Päevalehest vastu vaatav kujund on aga palju võimsam visuaalne kujund. Mis vahe on sellel, kui kusagil keegi sosistab, et ta ei pea sinust eriti lugu, või sellel, kui keset linna peaväljakut, kõige rahvarohkemal ajal laval virutatakse sulle valju kisa saatel vastu vahtimist kõrvakiil. Umbes samasugune vahe on raamatul ja karikatuuril...
Massiteabel on kaasajal kahtlemata kõige suurem inimeste mõjutamise võim, seega iga võimu kasutamisse tuleb suhtuda tõsise vastutustundega. Me ei saa välja naerda fanatismi, kui me tahame fanaatikute kõrval rahulikult elada.
Nalja kui sellist, vabandage väga, saab aga teha palju peenemal moel kui jalaga tagumikku ja koogiga pähe.
Thursday, February 14, 2008
Muhamed v. Kristus
Taani publitseerib Muhamedi pommi sisaldava pea pilapildi ja Maakera vastastaspoolel, Rio de Janeiros virutab välk Kristusele vastu pead.
On see tõestus, et Jeesus ja Muhamed moodustuvad Maakerast kokku tao sümboli, mille "saarekesed" on Kopenhaagen ja Rio?
Nagu lausus Sammalhabe "Looduses peab valitsema tasakaal" Ehk tasuks seda ideed ümardada ümber terve planeedi.
On see tõestus, et Jeesus ja Muhamed moodustuvad Maakerast kokku tao sümboli, mille "saarekesed" on Kopenhaagen ja Rio?
Nagu lausus Sammalhabe "Looduses peab valitsema tasakaal" Ehk tasuks seda ideed ümardada ümber terve planeedi.
Mida kardab Venemaa. Tjutševi ainetel.
K.Lavrovi tänane sõnavõtt ütleb välja, mis Venemaal viga. Nad kardavad täielikku isolatsiooni ja tunnustamatust, samas on nad viimase aasta jooksul oma haavatud vaimule tunnustust otsides andnud endast tõepoolest parima, et seda poliitilist isolatsiooni saavutada. Seega Ukraina avaldus ei kujuta Venemaa jaoks endast enam mitte lööki allapoole vööd, vaid nüri noaga läbi viidavat tuimestuseta kastreerimist... USA aga ei jaga mängu, vaid vaatab asja üksnes oma mätta otsast, nagu tavaliselt. Ameeriklaste põhiviga on see, et nad on võimetud teise olemust mõistma, kuigi enamasti on nad enam kui valmis aktsepteerima asjaolu, et kõik on olemuslikult erinevad kuid sellest hoolimata eksisteerivad mingitest ühistest huvidest lähtuvalt koos. Venelased tahaksid pigem asjad lahti mõista (kui mitte muidu, siis valuvõtetega), aga mitte koos eksisteerida, kui see just ei tähenda sujuvat assimileerumist slaavi kultuuriruumi.
Kunagine punane hiid mureneb järjest, sisevastuolud on mõnes mõttes järjest teravamad, kuid samas on KGBiitlid usinate sõnnnikumardikatena kõik vähegi hinnalisemad ressursikuulikesed oma pesaauku veeretanud ja valdavad lisaboonusena üht surmavaimat vastupanuvaimu murdmise relva -vene praktiliselt kõiki massiteabekanaleid(ma ei räägi õnneks siinkohal netist), mis oskuslikult kiidetud sedapidi paistvat tõde edastavad.
Neil on raha rohkem kui maailm suudab ette kujutada, kuid isiklike luksusambitsioonide asemele on neisse tugevamini kui miski muu istutet niiditõmbamis- ja võimuiha ning meeste sõnulseletamatu igatsus relvade ja sõjamängude järele. KGBiit ON nimelt lisaks muule sõjalises vaimsuses koolituse saanud seltskond. Parimad parimaist. Enestele teadaolevalt. Sellesse egopilti ei mahu ükski teine suurriik muul kujul kui vaenlasena, sest tahetakse hõivata seda hoomamatut esimest positsiooni nii iseenese kui kõigi teiste teadvuses.
Tjuttsev on mõni sajand tagasi väga targalt öelnud:
Umom Rossiju ne poimat,
arshinõm obshim ne izmerit
u nei osobennaja stat,
v Rossiju mozno tolko verit.
Sellest aru saades saab aru ka venelastest, selles peitub saladuse võti. Seda paganama võtit aga miskipärast ei kasutata. Venemaasse tuleb omal moel koos temaga uskuda, mitte seda aga eitada või maha ja väiksemaks teha.
Kassidestki said koduloomad...
Kunagine punane hiid mureneb järjest, sisevastuolud on mõnes mõttes järjest teravamad, kuid samas on KGBiitlid usinate sõnnnikumardikatena kõik vähegi hinnalisemad ressursikuulikesed oma pesaauku veeretanud ja valdavad lisaboonusena üht surmavaimat vastupanuvaimu murdmise relva -vene praktiliselt kõiki massiteabekanaleid(ma ei räägi õnneks siinkohal netist), mis oskuslikult kiidetud sedapidi paistvat tõde edastavad.
Neil on raha rohkem kui maailm suudab ette kujutada, kuid isiklike luksusambitsioonide asemele on neisse tugevamini kui miski muu istutet niiditõmbamis- ja võimuiha ning meeste sõnulseletamatu igatsus relvade ja sõjamängude järele. KGBiit ON nimelt lisaks muule sõjalises vaimsuses koolituse saanud seltskond. Parimad parimaist. Enestele teadaolevalt. Sellesse egopilti ei mahu ükski teine suurriik muul kujul kui vaenlasena, sest tahetakse hõivata seda hoomamatut esimest positsiooni nii iseenese kui kõigi teiste teadvuses.
Tjuttsev on mõni sajand tagasi väga targalt öelnud:
Umom Rossiju ne poimat,
arshinõm obshim ne izmerit
u nei osobennaja stat,
v Rossiju mozno tolko verit.
Sellest aru saades saab aru ka venelastest, selles peitub saladuse võti. Seda paganama võtit aga miskipärast ei kasutata. Venemaasse tuleb omal moel koos temaga uskuda, mitte seda aga eitada või maha ja väiksemaks teha.
Kassidestki said koduloomad...
Subscribe to:
Posts (Atom)